Tsolgo küla asub Lõuna-Eestis Võru maakonna kirdeosas Lasva vallas, Võru linnast 14 km kaugusel. Tsolgo piirkond hõlmab 8 küla – Paidra, Tsolgo, Pille, Kannu, Oleski, Lauga, Pikasilla, Peraküla. Paljud nendest küladest piirnevad Põlva maakonnaga. Seega on Tsolgo ääremaa seisuses. Kaugus valla keskusesse on 15 km. Lähim asustatud punkt Kääpa asub 7 km kaugusel. Tsolgo piirkonnas elab käesoleval ajal ligikaudu 300 inimest, kes on koondunud 130 majapidamisse.

Järveküla Tsolgot on mainitud juba üle 350 aasta tagasi. Vanasti oli Tsolgo koht, kus alati olid teed vesised. Hobune astus mööda mudast teed ikka tsolga, tsolga. Sellest olevat tulnud ka nimi Tsolgo. Tsolgo kuulus algselt Timo valla koosseisu. Tsolgo on ajalooliselt väljakujunenud maaelu keskus. Eraldatus ja pikad vahemaad suuremate asulatega tegi Tsolgost kohaliku hariduse ja kultuurikeskuse.

Ajalugu

Kooliharidust hakati Tsolgos andma 1811. aastast, mil avati Timo mõisahärra eestvõtmisel algkool ehk “kirotuskuul” laste lugema ja kirjutama õpetamiseks. Hiljem hakkas kool kandma Timo Vallakooli nimetust. Koolmeister Oleske Mihkele Petri käe all said seal õpetust kolmkümmend last. 1848-1917. a. tegutses Tsolgost 0,5 km kaugusel Pille külas veel Timo Õigeusu Kihelkonnakool. 1918. asutati Tsolgos “Zsolgo rahvaraamatukogu selts.” Tähtsaim koht Tsolgos oli nn. Kitsepood. Sealt sai osta naelu ,soola, lambiõli, sitsi, kes rikkam, ka suhkrut jne.

Külaelu eestvedajaks oli Järvpõldude perekond. Nende algatusel asutati kohapeal keelpilliorkester, naiskoor ja karskusselts. Johannes Järvpõld oli Tsolgo rahva kauaaegne koorijuht.

Tsolgo piirkonna talud tootsid endale kõik vajalikud toiduained. Tsolgo Meierei töötas kuni Võru piimakombinaadi valmimiseni 1969. aastal. Sissetulekuid saadi metsa, piima, või ja liha müügist.

1941-1944. aasta lahingud ei teinud Tsolgo piikonnale suuri kahjusid, ei hävinud ühtki hoonet. Küll aga tühjenesid talud peremeestest. 1949. aasta kolhooside moodustamisega löödi jalad alt sõjast järele jäänud peremeestel. Moodustus Järve kolhoos keskusega Tsolgos. Kolhoosi ajal ehitati sigala, lehmalaut ja töökoda. Pandi püsti esimene suurplokkidest 8 korteriga elamu. Hiljem lisandus veel kolm 4 korteriga elamut.

Pärast 1970. aastat ühines Järve kolhoos S. M. Kirovi nimelise kolhoosiga. Sellest tulenevalt jäi Tsolgo piirkond perifeeria seisusesse, kuna keskus asus 7km kaugusel Kääpal. Ehitustegevus lakkas täielikult. Likvideeriti Tsolgo 8-klassiline kool ja jäi ainult 3-klassiline algkool. Tsolgo kool suleti laste vähesuse tõttu 2001. aastal.

Loodus

Tsolgo on teistest asustatud punktidest eraldatud soo, metsa ja jääkmaaga. Mullastiku moodustavad põhiliselt kamarleetmullad, tugevalt happelised savi-, liivsavi- ja saviliivmullad. Huumuskihi all on leete savi. Kohati on aluspõhjaks savi. Nõukogude ajal asus Tsolgo läheduses üks Eesti suuremaid savikarjääre, nn. Joosu savikarjäär.

Veerežiimi reguleerib läbi Paidra küla voolav Võhandu jõgi, kuhu suubuvad kõik ojad ja maaparanduse käigus tehtud peakraavid. Tsolgo piirkonna omapäraks on suur järvede rohkus. Järved on sügavad 10 kuni 30 meetrit, pindalalt ühest hektarist paarikümne hektarini. Kauneim järv on männimetsa varju jääv Paidra järv, mille ääres on hea telkimispaik. Sügavaim (29,7 m) on keset küla paiknev 6 ha suurune Tsolgo Mustjärv, olles sügavuselt Eesti neljas järv ning üks seitsmest Tsolgo järvest. Järve tekkimise kohta on rahvasuu rääkinud: “Mustjärv om Vanajuudas Tsõõrksuun istõn uma kuntsaga pessen tekitänü”.

Sügav on ka Kärnjärv (26 m), mille lõunakaldal asub Tõutsimäe 18m kõrgune küla tähetorn. Tsolgo järvistusse kuuluvad veel Kõverjärv, Pikkjärv, Karsna, Lauga, Anne ja Pillejärv. Mustjärve naabrusesse jääb üleni õõtsikuga kinnikasvanud Marujärv. Lisaks järvedele käänleb Tsolgo piirkonna maadel Eesti pikimaid jõgesid Võhandu. Nõnda võib Tsolgo küla järvede rohkuse poolest lugeda järverikkamaiks külaks Eestis.

Arengust

Tsolgo piirkonna areng on viimasel seitsmel aastal olnud märgatav. 2003. aastal loodi MTÜ Tsolgo Arendusühing, mis koondab piirkonna aktiivseid elanikke, eesmärgiga kaasa aidata kogukoha elukeskkonna arendamisele ja elanikele enesearendamisvõimaluste laiendamisele kohapeal. Ühingu ja Lasva valla koostöö on tihe ja toetav.

Eelmise piirkonna arengukava „ Tsolgo piirkonna Arengukava 2003-2010“ eesmärgid on suures osas täidetud ja külade elu-olu märgatavalt parenenud. Nii Tsolgo rahvamaja, kui ka vanas koolimajas tegutsev külamaja ja raamatukogu on suures osas renoveeritud . Rahvamajal vajab veel vahetamist välisvooder ja soojustamist seinad ning vundament. Külamaja ootab uut küttesüsteemi ja siseruumide remonti.

Küla kogukond on aktiviseerunud, järk-järgult on kasvanud kultuuriüritustest osavõtjate arv, oluliselt on tõusnud noorte osakaal üritustest osavõtjate hulgas. Koos käib lauluansambel „ Toomõpuukõ“ ja ansambel “Omad poisid”.

Tsolgo Arendusühingu eestvedamisel jätkub Tsolgo keskusesse piirkonda teenindava sotisaal-kultuurilise keskuse väljaarendamine, kus saavad olema tänapäevased kontori- ja seminariruumid. Erinevad saalid suuremate ja väiksemate kultuuri- ja perekondlike ürituste korraldamiseks. Väliklass suviste töötubade ja seminaride korraldamiseks. Palliplatsid vaba aja veetmiseks.

Tsolgo piirkonna elanike hulgas on kasvanud teadlikkus oma kodukoha väärtusest ja eripärast. Juurde on ehitatud mitmed uued elumajad.